"Mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, ükski reform või revolutsioon ei ole inimestevahelist võrdsust millimeetri võrragi lähemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole ükski muutus ajaloos tähendanud iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust."

George Orwell

Kapitalistlikku imperialismi iseloomustavad võlaorjus, töökultus ja võltsvooruslikkus.

Mille poolest erineb pärisori, kelle vara kuulub mõisnikule, kodanikust, kelle maja kuulub pangale? Inimene on ikka pidanud võimurit ning tema ideoloogiat kiitma ja orjama, tasuks saab ta "vabaduse" ehk õiguse tööd teha ja makse maksta.

Mõttepolitsei ei tööta mitte ainult Orwelli teostes.

Tänapäeva teadus ja infoühiskond muudavad Suure Venna plaanid lihtsalt teostatavaks, inimeste jälgimiseks on kaamerad, jalavõrud, valedetektorid, varsti lähevad käiku kiibid ja klemmid. Re˛iimid ja seadused muutuvad aga väga kiiresti ning inimese süüdimõistmine ei ole mitte mingil määral seotud tõe või õiglusega.

Asjamehed ja ametnikud tulevad tähtsa näoga kokku ja otsustavad ümber. Eile olid süüdi, täne enam pole. Ühes riigis oled õige mees, teises raiutakse sama asja eest jäse otsast. Seadusandjate arvamust mõjutavad ja suunavad võimulolevad klannid, kaubamonopolid ja arvamusliidrid. Arusaamised võivad muutuda täiesti fundamentaalsel tasemel. Nõukogude ajal oli liigkasuvõtmine kuritegu, tänapäeval on see äri ja kogu majandussüsteemi alus. Kuiva seaduse ajal oli viina võtmine kuritegu, tänapäeval on alkoholi ja tubakabisnes monopoliseeritud ning need "heaks" kuulutatud. Mis siis, et nikotiinisõltuvus on oma tugevuselt võrreldav ainult heroiinisõltuvusega.

Ehkki demokraatlikku võltsmoraali levitav õpetus jutlustab meile sõnavabadusest, mõttevabadusest ja kõiksugustest muudest vabadustest, puudub ka tänapäeva ühiskonnas üks oluline vabadus - õigus arvata teisiti. Demokraatlikus ideoloogias on üks suur ja parandamatu mõra - vähemuse vabadust ja õigusi piiratakse enamuse huvides. Demokraatia on enamuse võim, kuid enamusest jääb alati üle vähemus, kes arvab teisiti. Arvamus on subjektiivne ja isiklik asi ning fakt, et teisitiarvajaid on rohkem, ei muuda seda tõsesemaks. Enamuse arvamust on propaganda ja hirmutamise abil lihtne mõjutada. Punase terrori algatajad olid demokraatlikus mõttes enamuses, nad olid "enamlased".

Poliitilise vabaduse kaotamise oht on meie riigile väga lähedal.

Tõde on ajaloos kiiresti vahelduv ja hõlpsalt manipuleeritav, kasud ja kokkulepped muutuvad ning kujundatavad. Kord on kuritegu olla juut, teinekord olla eestlane. Ajalugu ei tohi unustada, imperialisti jaoks on meie omariikluse mõte igati kuritegelik ja karistust vääriv.

Siberi rong käib meil regulaarsete intervallidega ja oleks rumal arvata, et ega ta seekord ei tule. Kui väikseid poisse sõbralikult kiita ja patsutada, hakkavad neil ikka kõrvad liikuma. Ajalugu on aga näidanud, et kui suured poisid kaardile piire hakkavad joonistama, muutuvad kõik varasemad kokkulepped kehtetuks.

Tahan tuletada meelde igaühele, kes ennast eestlaseks peab, et vabadus ei ole mugavuse küsimus, vaid õigus seista üksinda oma vaenlaste vastu. Keegi ei hakka meid aitama. Kui meid tabab invasioon, siis kahe nädala pärast tuleb läänes kokku mingi komisjon, kes hakkab asja arutama. Tänapäeval käib aga sõda väga kiiresti, nii väikese riigi vallutamine on mõne tunni küsimus.

Tähtis on valedele ja ebaõiglusele ise, kohe ning alati vastu astuda ja mitte kunagi alla anda. Tegelikult ei kao kollid ära kui tekk üle pea tõmmata ja ohupunkte on pigem kasulik silmas pidada. Maailm on alati olnud julm ning halastamatu ja ilma võitluseta ei tule siin keegi privileege pakkuma. Igasugune vabadus kaob kiirelt kui unenägu hetkel, mil lakatakse selle eest võitlemast.