Pikka aega õpetati koolis, et päike pöörleb ümber maakera. Tõsi või mitte, see polnud tähtis. Kes vastu vaidles, sai peksa. Kui suureks kasvasid ja ikka veel väitsid, et "ta pöörleb siiski", pandi sind lihtsalt põlema. Uuel ajal on uus tõde. Tänapäeval karistatakse Saksamaal holokaustis kahtlemise ja Venemaal kommunismikuritegudesse uskumise eest.

Euroopa viie rikkama riigi hulka minemisest pole peale valimisi enam kuulnud, tundub nagu poleks teema kunagi päevakorras olnudki.

Omale vastu rinda tagunud ja tühje sõnu pildunud asjamehed ajavad tähtsa näoga juba uusi mullikesi. Inimesed on hämmastavalt kergeusklikud ja neil näib olevat kalamälu. Nad ei mäleta, millist paska võimurid neile aasta tagasi puhusid ning valivad samu ametnikke ikka ja uuesti. Jutud raha kasvatamisest ja pensionisammastest on üksühele võetud kassi ja rebase repertuaarist lollide maal, kus Buratino pidi oma kuldrahad maha külvama, et nendest rahapuud kasvaksid.

Ükski impeerium pole rajatud tõele ja õiglusele.

Mida suurem on riik, seda suuremad on valed, mida ta levitab. Teame kõik lugusid Eesti natsiriigist, et meid pole kunagi okupeeritud, et küüditamine on müüt. Ehkki kommunistid tapsid oluliselt rohkem süütuid inimesi kui natsid, on lääne inimene elanud kuuskümmend aastat teadmises, et kõik sõjakuriteod olid natsikuriteod. Keegi pole seal kuulnud Ukraina näljagenotsiidist, Poola massimõrvadest ega Baltikumi küüditamistest.

Väga lennuka fantaasiaga paistavad silma USA imperialistid. Enne 11. septembri õhurünnakut rääkis Donald Rumsfeld avalikult, et terroristide liider Osama bin Laden omab Afganistanis salajasi kosmosebaase, kust ta valmistub saatma orbiidile tuumarelvi. Peale rünnakut Nex Yorgi tornidele heideti vana vabandus invasiooniks kõrvale, kuna oli leitud uus ja parem. Talibani kosmosebaasid on seni leidmata. Ka Iraagi massihävitusrelvi otsiti innukalt, kuni see oli vajalik oma agressiooni õigustamiseks. Peale Husseini kukutamist ja territooriumi anastamist pole Iraagi tuumarelvadest enam kippu ega kõppu kuulda olnud.

Loosungeid "inimõigused" ja "genotsiid" kasutatakse tänapäeval ilmselgelt ettekäändena võõrastesse riikidesse tungimisel. Ameerika üllad demokraadid on teiste rahvaste peale näpuga viibutamise juures väga kiiresti unustanud selle, et inimkonna ajaloo suurima genotsiidi panid toime nemad. Erinevatel andmetel tapeti Ameerika koloniseerimise käigus kuni sada miljonit indiaanlast, ellujäänutelt võõrandati 95% territooriumist. Need inimesed on siiamaani rehabiliteerimata ja nende järeltulijad elavad reservaatides ning seda riigis, mis nimetab ennast demokraatia hälliks.

Impeeriumeid on alati juhtinud kuritegelikud klannid, mitte demokraatlikult valitud valitsus. Demokraatial puudub tulevik, rahva võimuga pole sellel midagi pistmist. Nii nõrga süsteemi varjus on kulissidetagustel niiditõmbajatel lihtne tegutseda.

Moodne demokraatia on korrumpeerunud ja bürokraatilik.

Katsuge leida riigiametnik, kes millegi eest vastutab. Kui te lähete ebamugava küsimusega mõne juurde nendest, kes kontoris parajasti küüsi lakivad või perset sügavad, algab teie jaoks suurslaalom, mille käigus jooksete ühe juurest teise juurde, ühest osakonnast teise. Kui kuulete, et "meie ei tegele sellega" ja "pöörduge teise osakonda", siis sealt saadetakse teid kolmandasse ja lõpuks esimesse tagasi.

See ongi demokraatia - võimurite leiutatud geniaalne süsteem, milles neil on õnnestunud vabaneda häirivast kohustusest vastutada olukorra eest. Otsustusõigus on jaotatud nii suure hulga inimeste vahel, et neid pole kunagi võimalik korraga kätte saada ja isegi kui oleks, siis ei jõuaks nad kunagi kokkuleppele. Kuni nad omavahel vaidlevad, kühveldavad korrumpeerunud poliitikud ja ahned kurjategijad raha oma taskutesse.

Kui ajad muutuvad raskemaks, olukorrad teravamaks ja situatsioonid kriitilisemaks, ei saa selline luik-vähk-haug rakend enam riigivankrit vedada, ränk aeg vajab mehi, kelle sõna maksab. Sellised mehed kipuvad aga oma rida ajama ja olemegi jõudnud tagasi diktatuuri ning imperilismi algete juurde.

Vastupanu eeldab tugevat vägivalda, muutudes ise tugevamaks pooleks, saab temast omakorda rõhuja, vabadusvõitlejast võib saada vallutaja, rahvamehest imperaator. Rooma oli vabariik, kuni ilmus välja Julius Caesar, kes oli nii tugev, et vabadus osutus edaspidi ebavajalikuks. Napoleoni keisririik võrsus revolutsiooni üllaste ideaalide valguses, punase impeeriumi ning Gulagi orjalaagrite tekkele olid aluseks Lenini anarhistlikud ideed. Revolutsioon - anarhism - demokraatia - diktatuur - revolutsioon, elu on tsükliline ja maailm ümmargune. Tänapäeva ühiskond liigub diktatuuride suunas.