Meie esivanemad Põhjala metsades uskusid, et maa on meie ema, kõige olemasoleva looja ning sünnitaja. Kõigel looduses leiduval on hing, vaimsus ja vägi, teised olendid on meie vennad. Austades Maaema, kes meid toidab ja katab, austame me iseennast ja elukeskkonda, mille pärandame oma lastele. Elu oli raske, julm ja ebaõiglane, kuid maarahvas elas ja hingas Maaemaga ühes rütmis, oli osa kogu tema metsikust ilust ja vahetust kiskjalikkusest, tema naiselikust maagiast.

Maaema vastas seisab Taevaisa, tähtede ja tuulte jumal.

Naiselikul maagial on vastaspoolus. Sünnitaja vajab viljastajat, naine vajab mehelikku maagiat. Mees on alati seisnud naise kõrval - ema kõrval on seisnud isa, küti kõrval sõjamees, kojaemanda kõrval tuletooja.

Külad kasvasid, muutusid linnadeks, rikasteks ja vallutamatuteks.

Inimene pole ise palju välja mõelnud, aga on olemas asi, mida ükski loom ei tee - tuli eristab inimest loomast. Sepp oli küla kõige tähtsam mees. Ta oli sõber nii tule kui rauaga, mõistis kõiksugu asju teha tööriistu, relvi, amulette, isegi rattaid ja masinaid. Meestele on alati meeldinud masinaid ehitada - töömasinad, sõjamasinad, piinariistad … Masinad on tugevad, nendega saab palju tööd ära teha.

Paiksema eluviisi levimisega ja inimeste siirdumisega metsast asulatesse, tekkis teistsugune ilmavaade. Mets, kus seni koos Maaemaga oli elatud, muutus kurjaks ja deemonlikuks jõuks, mis püüdis põldu ära õgida, tema vastu pidi võitlema. Looduse alistamisest inimene siis veel ei unistanud, ta püüdis vaid ellu jääda selle mõõtmatu väe meelevallas.

Kui loodusrahvaste kultuuri iseloomustab peamiselt tasakaal, siis patriarhaalsete ühiskondade edenedes saab valitsevaks vahendiks elus hakkama saada jõud. Muistsed eeposed ülistavad füüsilist vägivalda. Vägivallakultus on saatnud meid tänini, seda kannab jõudsalt moodne filmitööstus. Meheliku maagia jõulise tõusuga tekib animalistliku ja totemistliku küti asemele, kelle jaoks hunt on vend, julm ja halastamatu sõdalane. Inimesest saab inimesele hunt.

“Tehke sugu ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele.”

Üha võimsamate masinatega muutus Maaemalt jõuga saagi väljakiskumine üha kergemaks. Maaema ei olegi nii tugev, Taevaisa on palju vägevam. Taevast tuleb välku ja pauku ja vahest kukub isegi rauda. Tuule jõuga saab ehitada nii vägeva masina, et see jahvatab rohkem vilja kui sada naist.

Kristlike impeeriumite tekkimise ehk Taevaisa ja meheliku maagia lõpliku võidulepääsuga algab Maaema armutu kurnamine, vägistamine ja allasurumine. Maailm on nüüd Taevaisa loodud, ta tegi selle oma poja jaoks, keda kõik teised liigid on kohustatud teenima. Maaema kuulutatakse saatanaks ja loomad hingetuteks elajateks. Algab nõiajaht ning maaususuliste põletamine, tule ja mõõgaga toodi tõde meiegi õuele.

Impeeriumid kasvasid, vallutati ning orjastati uusi maid ja ristiti neid Taevaisa nimel. Rumalatelt metslastelt võetud kulda oli nagu muda, kulla ja orjade abiga sai ehitada juba päris suuri masinaid. Kõige parem oleks ehitada üks Suur Masin, mis kõik töö meie eest ära teeb. Aga selle ehitamine on väga suur töö…

Tubli tükk aega peale seda, ku ahv kõigile saladuseks jäänud kombel tule põlema sai, komistas ta kogemata nafta otsa.

See oli murranguline saavutus inimkonna ajaloos. Teedel hakkasid vurama autod, taevas lendama lennukid. Maailm on täitunud tehaste ja kaevandustega, büroode ja pankadega. Masinaid on nii palju, et need kipuvad kokku kasvama üheks suureks masinaks.

Suur Masin teeb inimesest looduse kuninga. Sellega saab muuta kõik metsad põldudeks ja panna jõed tagurpidi voolama. Sellega saab arvutada välja tähtede kaugused ja lennata kuu peale. Targad mehed vaatasid suure piksilmaga taevasse ja teatasid pidulikult, et Taevaisa pole olemas, pilve peal istuv habetunud vanamees elab nüüd veel vaid muinasjuttudes. Masinad pumpavad aga Maaema halastamatult, vahet pidamata, luba küsimata, tänusõnu lausumata. Kuid Maaema ei unusta talle tehtud ülekohut ning maksab kätte.